Lohkva Lasteaia loodusteemat käsitlev projekt “Meie elu seeneriigis”

Septembrist novembri lõpuni 2019 aastal toimus meie lasteaias Keskkonnainvesteeringute keskuse poolt 2 200.26 euro ulatuses rahastatud projekt “Meie elu seeneriigis”. Projekti raames pidasime väga oluliseks, et lapsed omandaksid teadmise ja arusaamise sellest, et inimene on osa loodusest ning oskamatu käitumine looduses tekitab kahju nii inimesele, kui loodusele.

Projekt koosnes mitmetest tegevustest. 31. augustil käisid kõik rühmameeskonnad aktiivõppepäeval Vitipalu metsas, kus koolitaja Külli Kalamehe toel õpiti tundma meie metsades kasvavaid söödavaid ja mittesöödavaid seeni. Saime teada mitmeid seenelkäimise ja seenekorjamise nippe, mida  lastele edasi anda.

P1000400

Projekti raames pandi kokku digitaalne uurimislabor, mis sisaldab erinevaid looduskeskkonda uurimist võimaldavaid seadmeid – niiskus- ja valgusandurid, metalliotsijad, mikroskoobid, infot salvestav kohver, looduskatsete modelleerimise komplekt. Õpetajajatele tutvustati vahendite kasutamise võimalusi metoodilises tunnis.

Seenekoolitusel saadudu teadmised ja digilabor läksid lastega kasutusele Tammeluha matkarajal, kuhu kõik rühmad läksid seeni korjama ja metsa looduskooslust uurima. Metsaretked toimusid 17.-19. septembril. Lapsed said korjata seeni ja uurida, kas inimtegevus on jätnud metsa oma jälje. Kahjuks pidime tõdema, et jah jälg oli olemas, lapsed leidsid metsas metalliotsijaga palju prügi. Kui metsas oli käidud, siis said kõik rühmad uurida lasteaia õuemajakeses metsast kaasatoodut. Seeni uuriti ja vaadeldi nii palja silmaga kui ka mikroskoopidega, mis andis avastada palju uut ja põnevat.

This slideshow requires JavaScript.

Lapsed hakkisid korjatud kukeseeni, et meie kokad saaksid valmistada maitsva seenekastme.

17. oktoobril toimus lasteaias lastehommik teemal “Söö, ära söö”. Veronika Räihä Psühhiaatria kliiniku õde rääkis lastele mürgiseentest ja sellest mis võib juhtuda, kui mürgiseent sööd. 24. oktoobril rääkis lastele Jane Oja Majaseen OÜ-st  hallitusseentest ja majaseenest.

20191024_091720

Kuna meie jaoks oli oluline rääkida lastele ka turvalisest käitumisest metsas, siis koostöös meie heade partneritega Kodutütarde liikumisest toimus lastele metsas käitumise koolitus. Lastele õpetati kuidas eksimise korral käituda ja mis moodi ennast kaitsta ja hoida metsas.

20191021_111126received_3417871358314544

Projekti jooksul oli igal rühmal ülesandeks valida endale üks fookusteema, mida koos lastega süvitsi uuriti. Iga rühm tegi oma tegevusest digitaalse kokkuvõtte ning meisterdasid lasteaia koridoridesse plakatid.

Sipsikud uurisid seene ehitust.

Naerulinnud uurisid metsakooslust.

Nöbininad uurisid pärmseene maailma.

Sabatähed uurisid mürgiseeni.

Nublud uurisid hallitusseeni.

Naksitrallid uurisid mükoriisat

Projekti lõpetasime ühise hommikuga, kus vaatasime üksteise tehtud videoid, uurisime plakateid ja laulsime õpetaja Laura Väljaotsa poolt projekti jaoks loodud “Seenelaulu”.

Projekti tulemusel said kõik osalejad teadmised seeneliigi liigirohkusest, õppisime tundma nii silmale nähtavaid kui nähtamatuid seeni, kasutasime kaasaegseid digitaalseid uurimisvahendeid, mõistame erinevate liikide omavahelisi seoseid ja oskame nüüd käituda looduskeskkonnas nii ennast, kui loodust säästvalt. 

 

Naksitrallid ja Nöbininad Järvemuuseumis AKVA:RIUM

10. septembril käisid Naksitrallide ja Nöbininade lapsed Keskkonnainvesterringute keskuse poolt 580 euro ulatuses rahastatud projekti raames Järvemuuseumis. Mõnusa tunnise teekonna kaugusel, Võrtsjärve kaldal asub Järvemuuseum Akva:rium. Õppekäigu eesmärk oli, et lapsed õpivad läbi praktilise tegevuse tundma järve kui elukeskkonda, järveelustiku liigirikkust ja veetaimede, -loomade omavahelisi seoseid.

Õppekeskuse ees ootasid meid naerusuised ja energiast pakatavad juhendajad, kelle eestvedamisel jalutasime esmalt Võrtsjärve äärsesse tihedasse pillirootihnikusse. Juhendaja Kaisa näitas möödudes veeäärseid taimi ja oskas vastata kõikidele põnevatele küsimustele, mis lastel tekkisid. Tihnikus seigeldes viitas ta huvitavatele nähtustele veetaimede elus.

Lohkva Järvemuuseumis

Õppekeskuse sees peitsid end 23 erimõõdulist akvaariumit, milles elutsesid imelised magevee kalaliigid. Juhendaja Rita teadis kalade kohta kõike ja oskas infot väga põnevalt edasi anda. Iga akvaarium peitis endas mingit lugu erineval veega seotud teemal. Ekspositsiooni elutus osas said lapsed uudistada püügivahendeid, ürgkalade- ja kalakivistike väljapanekuid ja veekogu uurimisvahedeid. Info kinnistamiseks osalesid lapsed kaasahaaravates õppemängudes.

Peale sisutiheda ja hästiorganiseeritud õppetegevuste saab Järvemuuseumi ümbruses nautida looduskauneid vaateid ja värskes õhus olemist.

KUNSTNIK SÜGIS ON HAARANUD PINTSLI

Tea Pendla,
Lohkva Lasteaia direktor

Taaskord on kunstnik Sügis haaranud pintsli ja alustanud oma suurt maalritööd. Tasapisi muutub loodus enneolematul kauniks ja värvikirevaks. Taaskord on alustanud oma õppeaastat ka Lohkva Lasteaed – sedapuhku kümnendat õppeaastat.

Lohkva Lasteaia projektid 2019On oodata, et meie aasta tuleb sama kirev, nagu looduse sügismaal. Meid on ootamas ees mitmeid põnevaid projekte: digioskuste ja robootikaga seotud projektid HITSA rahastusel, KIK loodusteemalised projektid ja kaks ERASMUS+ õpirändega seotud projekti. Et kõik planeeritu õnnestuks, oleme valinud selle õppeaasta motoks „Koos on kergem“, mille sisuks on koostöö väärtustamine kõigil tasanditel. Et koostöö oleks sujuv ja tõhus oleme liitunud alates 2019 a kevadest Tartu Ülikooli Eetikakeskuse poolt koordineeritud „Hea lasteaed kui väärtuspõhine lasteaed“ programmiga, mille lasteaiapoolset meeskonda veab meie logopeed Ülle Viltrop.

Hea on teha head!

Autor:
Elina Karu
Naksitrallide rühma õpetaja

Lohkva lasteaia lapsed ja õpetajad meisterdasid krooniliste haigustega lastele vaprusehelmeid

Novembris 2018 otsustasid osad Lohkva lasteaia õpetajad, et tahaksid koos lastega teha midagi head ja vajalikku. Oluline oli, et lapsed oleksid kaasatud. Ühiselt otsustasime, et meisterdame krooniliste haigustega lastele vaprusehelmeid.

Vaprusehelmed aitavad lastel valulikke protseduure paremini taluda. Iga protseduuri või sündmuse jaoks on väljamõeldud oma helmes. Vaprusehelmestest kee aitab lastel ja peredel jutustada  oma lugu. Eestisse jõudsid vaprusehelmed Bonni Ülikooli kliinikumist Sander  Salundo abiga, kes sai sealt oma loo kee vormi.

Ravi alguses saab iga laps nööri ja esimese helme, mille on disaininud kustnik  Laura Šmideberg. Seejärel saab laps oma nimetähed, et need nöörile lükkida ning sealt edasi saab vaprusehelmed iga ravivõte või –perioodi eest.  Kui lapse jaoks ravi lõppeb, siis saab ta viimase lõpetava helme, kee seotakse kokku ning jääb märgistama üht rasket, kuid vaprat eluetappi.

Lohkva lasteaia lapsed meisterdasid innukalt vaprusehelmeid lastele, kes on raskelt haiged. Helmeste näol sooviti haigetele lastele natuke rõõmu luua. Helmeid meisterdati polümeersavist ja  juhendi järgi, sest igale protseduurile on oma helmes. Lapsed valisid vastavalt olemasolevate värviliste savide vahelt, et milliseid helmeid nad teevad. Meisterdajatele oli oluline, et nad teaksid, millisel juhul haige lapse nende meisterdatud vaprusehelme saab. Helmeid meisterdati nii sünnipäevaks, vereproovi andmise, haiglas veedetud nädala ja paljude muude protsetuuride tarvis.

Meistrdamisest võtsid osa Naksitrallide, Nöbininade ja Naerulindude  rühmade lapsed ning õpetajad. Meisterdamise ajal tehti pilte, et jäädvustada kogu protsess ja hiljem nendest panna kokku video heade soovidega. Meisterdatud helmed ja valminud video toimetati krooniliste haigustega lasteni MTÜ Vaprusehelmed kaudu.

Lohkva lasteaia personalile ja helmeid meisterdanud lastele meeldis tegevus väga ja sellega plaanitakse jätkata.

Rohkem infot leiab: https://www.facebook.com/pg/vaprusehelmed/about/?ref=page_internal

 

JA ONGI LÄBI..

Autorid:
Merly Tätte, Jana Lode
Lohkva Lasteaia Sipsiku rühma õpetajad

Lõpetajad 2019 Autor Mario Mesi

Sipsikute lõpupidu

2015 aasta sügisel alustasid Sipsiku rühma lapsed oma lasteaiateed Lohkva Lasteaias. Tänaseks on neli aastat käidud tee pidulikult lõpetatud. Selle teekonna sisse jäi kolimine uude vastvalminud majaossa, palju matku ja õppekäike ning üritusi nii oma rühma sõprade,  terve lasteaiapere, kui ka Kavastu Algkool-Lasteaia lastega. Eelmisesse kevadesse jäi ka 6 Sipsiku saatmine kooliteele.

Viimasel õppeaastal käisime palju uudistamas väljaspool lasteaeda. Kokku sai rännatud 476,9 kilomeetrit. Nende kilomeetrite sisse mahtusid käigud Tartu Tähetorni, Tartu Ülikooli Ajaloomuuseumisse, Hullu Teadlase kabinetti, Tartu Loodusmajja, Elistvere Loomaparki, Haava külas asuvasse Metsa tallu, Raadio Elmarisse, Lohkva Raamatukokku, Tartu A.Le Coq õllemuuseumisse, Tipu Looduskooli, spordipäevadel Tamme staadioniel kui ka Tartu Ülikooli Spordihoonesse. Kõige lähim punkt oli meil Lohkva Raamatukogu, mis asub meie lasteaiast 300 meetri kaugusel ja kõige kaugem oli

Tipu Looduskool Autor Merly Tätte

Tipu Looduskool Soomaal

Tipu Looduskool Soomaa looduskaitsealal, mis asub 124 kilomeetri kaugusel meist. Kõik meie käigud olid põnevad ja meeldisid meile väga ning mis peamine,  avardasid nii laste kui ka õpetajate silmaringi. 

Sipsikute viimaseks lasteaianädalaks oli ülemajaline õuenädal. Tegime selle nädala jooksul kõike õues – mängisime, sõime ja ka magasime. Sipsikud, kui tulevased koolilapsed, hiilisid kahel päeval lõunaune ajal hoopis lustima. Sai käidud jäätist söömas ja mänguväljakul mängimas.

Tamme istutamine Autor Mario Mesi

 

Imeilusat suve ja toredat kooliteed teile kallid Sipsikud! Teid jääb meenutama lõpupeol istutatud tamm, tulge oma tamme ja meid kindlasti  vaatama.

 

Nublud tutvuvad erinevate lemmikloomadega

Kristiina Pedaksaar, Elis Vennola
Lohkva lasteaia Nublude rühma õpetajad 

Headus ja hoolivus kõigi elusolendite vastu on Nublude rühma laste jaoks väga oluline!

Lohkva lasteaia Nublude rühm tutvus aprillikuus erinevate lemmikloomadega. Tegevusi jagus nii lasteaeda kui ka väljapoole seda. Projekti alguses tõid lapsed rühma oma lemmikutest pilte ja said võimaluse neid kirjeldada ning teistele tutvustada. Lemmikute piltidest valmis rühma seinale näitus. Seejärel kohtusid lapsed mõningate Nublude rühma lemmikloomadega, kes tulid meile rühma ja lasteaia õuealale külla. Meil käisid külas Greta Bichon frise tõugu koer Aron, Oliveri karvutu merisiga Priidik ning labradori retriiver Osti ja Šveitsi valge lambakoer Trixu, Marii-Anelli kass Vello, Tormi kuldne retriiver Jossu, Carolini saksa lambakoer Timmu ning õppejuht Anneli Tiibeti mastifid Geisha ja Ripa.

kilpkonnad

Kilpkonnad -Allkiri  „Punakõrv- ja kollakõrv-ilukilpkonnad“, pildi autor Heelika Lihtsa

Oma projekti lõpetasime õppekäiguga Tartu Loodusmajja, kus meid ootas ees „Lemmikloomaprogramm“. Lemmikloomatunnis kohtusime küüliku, merisigade, laborihiirte, tšintšilja, deegude, punakõrv- ja kollakõrv-ilukilpkonnade, Madagaskari sisiprussakate, ahhaattigude, akvaariumikalade, viirpapagoide, ritsikatega. Lapsed said anda kilpkonnadele süüa, teha lindudele/loomadele pai ning värvida prinditud kilpkonna pilti.

Lemmikloomaprojekt oli väga õpetlik ja tore nii lastele, kui ka õpetajatele. Lapsed omandasid juurde palju teadmisi loomade ja nende iseärasuste kohta. Projekti käigus muutusid lapsed palju julgemaks ja õppisid paremini teemakohaseid küsimusi küsima. Soovitame ka teistel rühmadel külastada Tartu Loodusmaja lemmikloomaprogrammi.

Terves kehas terve vaim!

Autorid:
Helena Orav, Eliisa Nigol
Lohkva Lasteaia Sabatähtede õpetajad

Nii nagu L. Tolstoi on öelnudTähtis pole mitte see koht mida omame, vaid suund, kuhu liigume., on ka Lohkva lasteaia Sabatähtede rühma lapsed ja õpetajad veendunud, et kevadel võimalikult palju liikumine mõjub tervisele väga hästi. Seoses meie uue suure eesmärgiga – kevadel palju liikuda – otsustasime, et võtame ka oma sõbra Bee-boti kaasa ning ühiselt osaleme RoboOlümpial.

RoboOlümpial on meie ülesandeks abistada Bee-boti ning talle valmis meisterdada üks vahva liikumismatt, kuhu alla peidame palju erinevaid spordialasid nagu näiteks kuulitõuge, jooks, kaugushüpe, odavise jne. Laste ülesandeks on Bee-bot suunata liikuma selliselt, et kõik spordialad, mis on matil esindatud, saavad läbitud. Selleks on vaja Bee-boti liigutada otse, vasakule, paremale ja vajadusel ka tagasi võimalikult lühikeste sammudega ning kiiresti. Selleks, et Bee-bot näeks välja nagu tõeline sportlane, meisterdame üheskoos talle selga ka igaks spordialaks erinevad aksessuaarid (odaviskeks oda, kuulitõukeks kuul jne).

Kogu tegevuse filmime ja pildistame üles ning seda sotsiaalmeedias, hashtagiga #roboolümpia, jagades näevad meie missiooni sooritust ka kõik teised Olümpial osalejad.

Alustasime Olümpiaks valmistumisega juba aprillikuu esimesel nädalal ning jagame teiega ka mõngaid pilte sellest.

Rohkem infot leiab leheküljelt www.roboolümpia.ee